Kui öeldakse, et miski on võimatu, tähendab see lause selle mehe jaoks seda, et tuleb lihtsalt rohkem pingutada ning veelgi kannatlikum olla. Justnimelt sihikindlus, püsivus ja isikliku arengu väärtustamine on need kolm omadust, tänu millele on Hansavesti omanik Janek Sirg just selline inimene ja juht, nagu ta tänaseks on.

“Tasakaalukas, visiooniga, ettenägelik ja sihikindel. Kui Janeki juhtimisel midagi aetakse, aetakse see lõpuni välja, kasvõi läbi saja probleemi. Ta ei jäta järgi, ega anna poole tee peal alla. Kui meie ühisele ajale tagasi vaatan, ei ole kindel, kas ma oleksin sedasi viitsinud või oleksin läinud lihtsamat teed,” kiitis Hansavest Rental OÜ kaasomanik Rainer Paks oma äripartnerit.

Ettevõtjate perekonnas sündinud Janek Sirg, kes on lisaks veel ettevõtete Hansavest Group OÜ ja Hansavest Tööjõud OÜ looja, ise naerab, et eks ta üks kriitilise pilguga hindaja ja lahenduste otsija ole: “Kui ma  suurele pildile ausalt otsa vaatan, on seal alati miski, mis tekitab rahulolematust ning justnimelt see rahulolematus ja uute lahenduste otsimine on see, mis viibki edasi.”

Janek jääb selle kõige juures, kui mõtleb, mis seni tehtud, muhedalt tagasihoidlikuks:  “Mina isiklikult teen kogu seda asja peamiselt seepärast, et mitte keegi teine ei anna mulle niisugust kogemust. Pidevalt kasvades on võimalik see ise ära ja läbi kogeda. Et isegi, kui ma mingi teema või ideega seoses põrun, saan selle kogemuse kätte.”

INTERVJUU: Janek Sirg

Kustkohast ja miks tuli idee hakata tegelema renditööjõu vahendamisega?

​2004 tuli üks soomlane, kellest sai minu klient. Tegelesin tol hetkel valvesüsteemide paigaldamisega ja ta oli just oma Soome majja signalisatsiooni tellimas. Samal ajal oli mul nagunii plaan hakata Soomes elektritöid tegema, kuid tal tuli hoopis see mõte, et hakkame pigem laevatehasesse elektrikuid rentima. Sealt edasi ei läinud kaua, kui müüsin enda valvesüsteemidega tegeleva ettevõtte maha. Selle ostja läks vahepeal pankrotti, kuid ettevõte toimib tänaseni.

2005/06 olid Soomes edukad aastad, millele järgnesid pankrotilained, nii et 2008/09 tulin Soomest ära, kuna seal ei olnud võimalik enam tegutseda. Üks oli pankrotilaine, kuid teiseks olid hinnad sellised, et ei olnud vaja kalkulaatorit välja võtta, et saada aru, et konkurendid maksavad mustalt palka.

Ja seepeale lahkusid Soomest?

Jah, tulin Eestisse, kus ma alguses mitte midagi teha ei osanud. Vahepeal proovisin veel inimesi Soome vahendada, sain jälle vastu sõrmi. Üks moment, kui ma justkui üles ärkasin, tuli idee, et on vaja hakata Eestisse keevitajaid tooma.
Loomulikult alguses öeldi, et see ei ole võimalik. Seda enam, et väideti, et Lätis saavad keevitajad juba 10 eurot tunnis kätte. Ma ei jätnud jonni, sest teadsin, et kui see nii oleks, läheks ju juba ka eestlased sinna tööle.
Seejärel leidsimegi Raineri (äripartner Rainer Paks) kaudu Eriku, kes meid ses osas aitas. Alguses oli see tema jaoks lisategevus, kuid poole aasta pealt sai ta aru, et see on muutunud ta põhitegevuseks.

Rainer mainis enda intervjuus, et alguses hakkasite Lätist hoopis arste otsima?

Alguses oli meil tõesti nii, et mul ei olnud midagi teha ning Rainer tegeles oma kalaäriga. See oli see periood, kus ma otsisin valdkondi, millega tegeleda. Eestis ei olnud enam arste ning kuna Soomes olid hanked avalikud, üritasime neid Lätist otsida. See ei ole kohvikus kohtumine, vaid midagi sootuks muud, mis vajab meie poolt teistsugust ettevalmistust. Seepeale ütles ka Rainer, et mis Sa ikka neid arste otsid, otsi parem keevitajaid. Ükspäev ärkasin üles, ja nii oligi.
Samal ajal oli periood, kus Äripäevad ja kõik tahtsid intervjuusid teha. Ühel päeval sain kõne: “Tere, ma helistan teile Õhtulehest!” mispeale mõtlesin, et mis siis nüüd? Istusin rahulikult maha ning ütlesin, et jah, ma kuulan. “Tahaks Teile ajalehte müüa!” kõlas teiselt poolt toru, mispeale muigasin omaette.

Kui pikalt oled Sa ettevõtlusega tegelenud?

Minu vanaisa Kalju Sirg oli Viljandi autobaasi direktor ning isa Vello Sirg restorani Postipoiss omanik, kes enne seda tegeles videomakkide ostu ja müügiga. Samas, kuigi mu isa oli restorani omanik, siis mulle kodust palju raha ei antud, vaid mul olid endast paar aastat vanemad sõbrad, kes tõid Saksamaalt autosid, nii et nemad tegid välja.
Seega, ümberringi on mul kogu aeg ettevõtlikud inimesed olnud ja ju see keskkond on mõjutanud. Enesesse usk on ka olemas olnud. Seetõttu ei läinud kaua, kui hakkasin oma kodus pakkuma sellist teenust nagu videokassettide paljundus.Kui Sa tuled põlluharijate perekonnast, kus isa on eluaeg talu pidanud, läheb perekonstellatsiooniga kokku see, et ka Sinust saab talunik.
Ma nägin eluaeg kõrvalt, kuidas ettevõtjad tegutsevad, mistõttu on ettevõtlikkus minu jaoks elu loomulik osa. On ju peamine küsimus see, et kui ma suureks kasvan, kas ma ise usun seda ja kas ma julgen seda teha. Julgus ja usk on minu meelest need kaks võtmetegurit.
​Samas ei tohi kunagi öelda, et kõik peavad olema ettevõtjad. See on see, et igaühel on vaja teha seda, millega ta ise rahul on ja mida teha soovib.

Kirjelda enda elu ettevõtjana?

Ettevõtja elu …no, mis seal salata, see on vaimselt ikkagi, tõusud-mõõnad, on ju küll neid, kellel on tervis mitmetel põhjustel üles öelnud. Ületöötamine või suur närvipinge, aga ettevõtluses ilma ei saa. Ühtlasi, kuna selja taga ei seisa mitte kedagi, on ettevõtja elu suht üksildane. Jah, loomulikult on vanemad, sõbrad ja perekond ning see, mis ma olen õppinud, aga niimoodi küll ei ole, et oih, meil on nüüd ettevõttes probleem, minu mõistus on otsas ja vaatan kellegi teise poole. Ikka ise vaja neid olukordi lahendada.
Öeldakse, et ettevõte on ettevõtja enda nägu ning ma olen sellega igati nõus. Samamoodi olen päri sellega, et inimest võib tunda selle järgi, et lase ta autorooli ja vaata, kuidas ta autoga sõidab. Sealt on kohe näha, milline see tema sisemine elu on. Need olukorrad hakkavad koheselt peegeldama seda, mis seespool toimub.

Milline on Sinu arvates hea inimeste juht?

See on väga lai küsimus. Esiteks, mingisugune küpsus peab olema. Teiseks, midagi ideaalset kunagi ei ole, kogu aeg õpime.
Juhtida ei ole võimalik selle järgi, et raamatus midagi kirjutati, nüüd tuleb niimoodi tegema hakata. Olen pigem sisetunnetuse usku. Ühtlasi on hädavajalik suur pilt. Kui ma vaatan suurele pildile ausalt otsa, on seal alati miski, mis tekitab rahulolematust ning justnimelt see rahulolematus ja uute lahenduste otsimine on see, mis viib edasi.Kui on väike ettevõte, siis Sa võid üksi väga tubli olla. Sa võid sinna Everesti tippu ära ronida, kuid suures plaanis on ju nii, et kogu ettevõte peab ka järele jõudma. Kindlasti on vaja visiooni.  Ja siin ei pea ma silmas mitte välja punnitatud visiooni, vaid tõesti reaalset nägemust. Ning kogu aeg peab olema valmis juurde õppima. Mina isiklikult teengi kogu seda asja peamiselt seepärast, et mitte keegi teine ei anna mulle niisugust kogemust. Pidevalt kasvades on võimalik see ise ära ja läbi kogeda. Et isegi, kui ma mingi teema või ideega seoses põrun, saan selle kogemuse kätte.Seitse aastat tagasi lugesin, mida inimesed kõige rohkem kahetsevad. Valdavalt on need niisugused asjad, et oleks ma vaid julgenud rohkem vigu teha, oleks saanud rohkem kogemusi, küll oleks tore olnud.  Seega, isegi, kui läheb midagi halvasti, siis kaotada ei ole midagi.Lisaks peab heal juhil olema ka aega mõelda, et ennetada ja ehitada üles midagi head ja midagi võimsat. Kui ma olen kogu aeg 100% rakkes, tegelen tulekahjude likvideerimisega.

Milline juht Sa ise oled?

Ma olen niisugune juht, kes suudab juhtimist õppida ja õpetada ennekõike läbi iseenda. Keegi ei ütle kellelegi ette, et see, kuidas seda tulemust teha saaks, peab olema nii, nagu mina seda teen.
Mida väiksem oli ettevõte, seda rohkem suutsin ise reaalselt mentoriks olla. Nüüdseks on sellest kujunenud kohtumis-nõustamine-coaching, mille jooksul on oluline, et meie inimesed ise jõuaksid selle lahenduseni. Kui ma selle lahenduse ise ette annan, siis suure tõenäosusega suudavad nad selle niimoodi ära teha, et see ei toimi ka, sest see pole nende lahendus.

Kes on Sinu enda eeskujud ja mentorid? Kindlasti juba ka varem mainitud isa Vello Sirg ja vanaisa Kalju Sirg. Lisaks Jari Savola (europlan.fi), kellega kunagi Soomes koostöös alustasin. See mees on nagu selgeltnägija, kuna suudab ennustada 1-2 aastat ette. Olen õppinud ka endistelt äripartnertelt, kellega on suusad mingi hetk risti läinud, näiteks Tõnu Laks (endine Wendre omanik). ​

 Olen seda meelt, et kõik, nii hea kui halb, on alati hea kogemus.

Alar Tamming tundub mulle ka väga põnev. Nägin teda siis, kui ta alustas. Isiklikult on ta mul pooltuttav, mis tähendab, et mina teda tean, tema mind ei tea (muigab omaette rahulolevalt). Ühtlasi on ta lõpetanud sama kooli, mis minagi ehk siis õppinud transpersonaalset psühholoogiat. Pluss need mõtted, mis tal on …need hästi kattuvad minu omadega.Veelgi suurematest võiks öelda Henry Ford, kes on ikka täiesti müstiline inimene. Ta tegi ära niisugused asjad, mida me veel isegi täna teha ei suuda. Jah, võime öelda, et tol ajal oli see majandus lihtsam ja võimalusi rohkem, aga nende vahenditega, mis tal olid, korda saata selliseid asju – imemees.

Muidugi on ka Steve Jobs ja teised tegijad, kuid neid ma ei imetle, sest 24/7 tööl olla. Sellist elu endale ei soovi, kuid sellele vaatamata on nende kohta ja nende mõtteterasid huvitav lugeda.

Mainisid enne, et käisid Tamminguga samas koolis, lisaks läksid Sa praegu taas õppima?

Jah, ma 2016 kevadel lõpetasin. Praegu õpin perekonstellatsioone ja samaaegselt ka keha psühhoteraapiat. Üks välisõppejõud käib korra kvartalis Tallinnas. Mind jah kogu see inimese keha ja meele ning psühholoogia teema väga huvitab. Just see, kuidas inimese keha ja hoiakud muutuvad, mis on tema psühholoogilised väljakutsed ning kuidas teda edasi aidata.
Ega ka meie ettevõttes on ju number üks ja peamine töö inimsuhted ning nende korras hoidmine.

Kas Sa praktiseerid õpitut ka väljaspool oma ettevõtet?

Ennekõike õpin, kuna ma ise arenen läbi selle. Samal põhjusel annan seda aeg ajalt edasi. Tõsi, kui palju ma suudan seeläbi reaalselt tagasi anda, on iseasi. Kuid jah, kes tuleb ja küsib, siis loomulikult ma teen.

Kust niisugune psühholoogia huvi pärit on?

50-50 on selle vastus. Öeldakse, et inimesed, kes ise ei julge psühhoteraapiasse minna, lähevad seda õppima (naerab). Mulle on see valdkond alati meeldinud, ma ei teagi, kuidagi lihtsalt kõnetab ja tore on. Kunagi keskkoolis, kui lasin peast läbi valdkondi, mis mind huvitavad, olid valikus juura, näitleja, psühholoogia ja loomulikult majandust.
Näitlejat ma endast ei uskunud. Juura tundus vajalik. Psühholoogia …keegi kunagi kindlasti leiab sealt raha, aga rikkaks ei saa. Sealt tuligi see otsus majanduse kasuks.  Esmalt hakkasin ettevõtjaks ja seejärel läksin Ameerika Ärikolledžisse õppima, kuidas need asjad käima peaksid.

Ehk et ettevõtja elu algas Sul juba keskkooli ajal?

Jah, paigaldasin 17 aastaselt, kasutades selleks isa abi, valvesüsteeme. See oli see aeg, mil inimeste palgad olid 1500 või 2000 krooni kuus. Ma panin ühe valvesüsteemi üles ja sain 500 krooni päevas.

Konkurents oli olematu, üks asi viis teiseni ja äkki olin turvafirmade partner. See hetk, kui ma firma maha müüsin, oli mul 15 inimest tööl. Küsimus, mis enne seda otsust õhus oli: kas hakkan midagi maale tooma ja kasvame veel kaks korda või mis edasi, sest muus mõttes oli lagi käes – isegi Eesti Pank oli meie klient. See viimane diil ei olnud lihtne, kuna seal on vaja ikka millegi väga erilisega silma paista, et sinna pääseda.

Räägime mõne sõnaga Sinu äripartner Rainerist, kuidas ja mil moel te tuttavaks saite?Raineriga ma mängisin koos golfi. Rohkem mängisime sulgpalli, sest seal suutsin ma teinekord ka võita (naerab). Ma jah olen golfis nõrk, kuna mulle meeldivad rohkem adrenaliini alad. Tõsi, iga kord, kui ma näiteks seal meres tormi käes olen, mõtlen, et miks ma siin olen, aga mulle meeldib.

Rainer oli  Hansavest Tööjõud OÜ ettevõtte sünni juures. Tema oli see, kes tuli ja ütles, et hakkame seda muud tööjõudu ka tooma. Ütles, et ära muretse, tal pidavat esimene klient juba olemas olema. Fakt on see, et ilma tema visiooni ja uskumiseta ei oleks see ettevõte tänaseks nii suur.
Lisaks tuleb tal müük hästi välja ning meil on kliente, keda ilma Rainerita kindlasti poleks ning lisaks ei jõuaks ka mina üksi juhtida seda tiimi, kellega ta täna töötab.

Nii saime hakkama ka ajal, kui turg langes, sest Rainer hakkas sel ajal rohkem müüki tegema. Ajal, kui üldine eesmärk on ikkagi see, et kui me teeme midagi järjepidevalt õigesti, peaks see meid iseenesest edasi viima ja müüma.

Kuidas te Raineriga omavahel tööd ära olete jaganud ning kuidas teineteist täiendate?

Mida ma ei taha kunagi ära anda, on metalli pool, sest see on see, mille ma olen ise otsast lõpuni üles ehitanud. Ühtlasi saan ma seal teha, mida ma tahan. Minu visioonid, mida ma siis proovin, et teised omaks võtaksid.Me võtame kogu Hansavesti grupp-ettevõttena. Ja sealt tulebki sisse ka Hansavest Tööjõud, kus Rainer on partner. Kaks ei ole kolhoos ning lisaks on meil seal ka täpselt võrdne partnerlus, mis on nagu tango, kus on vaja leida ühine keel, et see tants välja tuleks (naerab).
Loomulikult on asju, mis ühele või teisele poolele ei meeldi – seda enam, et mina olengi see, kes näeb ennekõike seda, mis talle ümberringi ei meeldi või mis tegemata. Samas ma tean, et varem või hiljem saavad need tehtud. Ja lisaks on hulk asju, mille tegemata jätmine polegi otseselt kellegi süü, vaid need lihtsalt on nii.

Ükskord raamatupidaja ütles ka midagi, et …oota, mis ta ütleski. Et me oleme kaks täiesti erinevat tüüpi ning kokkuvõttes on väga hea, et me erinevad oleme. Milleks mulle täpselt endasugust vaja on? Tema vaatab seda, mis on täna ja praegu. Mina vaatan, mis on homme.  Minevikku muuta ei saa, tulevikku saab, nii et järelikult on vaja sellega ka tegeleda. 

Seega täiendate teineteist meeskonnana väga hästi?<

Raineril on lisaks eelpool mainitule veel ka see hea omadus, et kui on mingi raske moment, ütleb ta, et mis siis ikka, teeme. Lülitab iseennast teise režiimi ümber ning rahustab ka kõik teised maha.
Rohkem ma vist ei kiidaks, sest ma ei ole eriti hea kiitja. Sellepärast ka meie konstellatsiooni õppejõud ütles, et võtke näiteks Janek, tema on ettevõtja, tema näeb seda, mis on halvasti.
Aga minu jaoks ei ole see mitte see, et mis on halvasti, vaid see, et mida saaks teha?  Kuidas saaks seda teha?
Ka kodus on meil praegu seesama teema, et on ehitus ja remont ning asjadel ei ole enam oma kohta, mis on teinekord, kui näha vaid seda, mis on veel tegemata, päris ohtlik. Seetõttu proovin teadlikult keskenduda ka sellele, mis kõik juba valmis, olemas ja hästi.

Milliseid inimesi Sa enda meeskonda otsid?

Kõige lihtsam on juhil asju ajada ikkagi nende inimestega, kes tahavad midagi ära teha.  Osad on need, kes ei soovi muutusi. Meeldib väga see turvaline keskkond. Kui midagi muutuma hakkab, siis räägitakse, miks seda muutust ei ole vaja teha.
Seepärast meeldib mulle tegutseda koos nendega, kes tulevad ise, et kuule, meil on vaja. Ja siis me mõtleme, kuidas on võimalik, mitte see, et ei-ei-ei…
Kuule, inimesed on kuu peal ka ära käinud, kõik on võimalik.Muidugi tuleb kasuks, kui inimene soovib areneda ja mõistab, mida tähendab tema isiklik areng. Miski ei tule ju nii, et ma lõpetasin kooli ära ning hakkan millalgi presidendiks. Kogemused ja inimesed, kes võimaldavad meil kasvada, lihvivad meid läbi elu.

Siis on silmakirjalikke ja salakavalaid, nendega ei viitsi ma oma väärtuslikku aega enam raisata. Tahaks teha ja areneda. Samas, eks see ole iga ettevõtja unistus.

Mis on Hansavesti Tööjõud OÜ missioon ja visioon?

Üks asi on see, et me ei taha teha seda, mida kõik teised teevad. Me soovime olla milleski erinevad ja erilised. Kui keegi hakkab kopeerima, siis järelikult me peame midagi arendama. Selle valguses pean ma üleüldiselt väga lugu ettevõtjatest, kellel on oma toode ja/või oma teenus.

Meie missioon on aidata kaasa tööstuse arengule. Pean alati ettevaatlik olema, kuna algselt oli meie missioon Eesti tööstuse areng, kuid praeguseks on see Eesti sõna seal ees piirama hakanud, kuna räägime oluliselt laiemalt.  Minu silmis on justnimelt tööstus see, mis loob lisaväärtust ja on pikaajalisem tulu nii Eestile kui meie rahvale.

Kuidas koostööd teha, kuidas omavahel teineteist täiendada? Et ei teeks copy-paste, vaid eristuks. Kui selliseid mõtlejaid oleks rohkem, oleks meil palju elutervem konkurents. Ja kokkuvõttes konkureeriks kogu meie riik palju edukamalt teiste riikidega. See kõik algas sellest, kuidas alguses hakkasime soomlasi järele tegema, seejärel naabrimeest.

Kuhu planeerite 5 aasta pärast jõuda ja kui on ka 10 aasta visioon olemas, siis mis see oleks?

Ma jah ei viitsi ega soovi tegeleda lühikeste äridega. Tegelen ikkagi sellega, et asi toimiks ka pikas perspektiivis ning sellega, kuidas meil läheb tulevikus. Eilne Läti koosolek oli ka niisugune, kus võrdlesime, et kus on Läti täna ja kus võiks olla mõne aja pärast.  Ma tõin sinna kõrvale selle näite, et kus me olime 7 aastat tagasi Eestis.
Tegevuskavade põhiselt vaatame aastat ja natuke peale. Visiooni mõttes on selline, noh, 5 aastat vaatan küll ette, et mida tahame teha ja kuhu liikuda. Reaalne prognoos on 3 aasta peale. Üks suur ettevõte ütles, et nad üle poole aasta ette ei prognoosi, see on võimatu.Mõtleme ka selle peale, et mis juhtub siis, kui majandus käib korra alla. Oleme seda meelt, et kui oleme selleks õieti ette valmistunud, siis me küll kaotame käibes, kuid oleme endiselt olemas.Üleüldse on kogu tänane majandus ääretult huvitav. Nüüd öeldi välja see, mida ma ütlesin juba ammu, et meil on tööstusbuum. Kinnisvarahinnad on laes. Suured kinnisvaraettevõtted müüvad oma varasid.
Tavaliselt hindasime siin Eestis üldist olukorda selle järgi, kuidas meil ehituses läheb. Läti ja Leeduga ei käi me ses osas enam ammu ühte sammu. Börsiettevõtte jaoks ei ole mingi probleem öelda, et homme teatame Eesti tehasele, et järgmise poole aasta jooksul on tootmine üle viidud Lätti või Leetu. Seal pole mitte ainult gramm madalamad palgad, vaid on ka reaalne tööjõud olemas. Nende jaoks on jumala ükskõik, kus see tehas asub.

Millist visiooni ja töökeskkonda pakub Hansavest Tööjõud OÜ oma töötajatele?

Eesmärk on Baltikum, kus soovime olla kõikides riikides suurim (või vähemalt top kolmes olev) ettevõte, kes toob võõrtööjõudu sisse. Samas ei ole meie plaan kohalikelt tööd ära võtta, vaid tekitada võimalus, et ettevõtte areng ei jääks oskustööjõu taha kinni, kuna sedasi saavad ka kohalikud kindlamalt tööd. Samas, eks iga turg on omaette väljakutse.Kui nüüd ka selles kontekstis minna korraks tagasi sinna, et mida ma töötajas hindan, siis ennekõike peab oskama näha inimest. Kui Sa oled oma kultuuris, klapid peas, siis ega kaugele ei jõua. Rahvastike ränne, mis on Euroopas normaalne, tähendab, et me muutume nii või teisiti multikultuurseks. Tuleviku edukus on selles, kuidas mõista erinevaid kultuure ja seda, et see antud olukord ei ole jääv.  Piirid on lahti. Kunagi oli meil väga hea meel saada Euroopa raha. Nüüd on olukorrad teised ja õhus on küsimus, kas me käime selle ajaga kaasas, kas me muudame ennast?

Maailm ei muutu meie pärast, vaid meil on vaja muutuda vastavalt sellele, kuidas maailm muutub.
Milliseks hindad Sa enda kui juhi rolli selle visiooni täitmises?Juht on sihuke. Kes on juht?
​Juht on see, kes peab tegema visioone tuleviku suhtes. Aga tulevik on ju ette ennustamatu.
Nüüd on kaks võimalust. Kui tema visioonid ja täna tehtud asjad olid õiged, on ta 2-3 aasta pärast kangelane. Kui ei olnud õiged, on võimalik, et ta on kurjategija või vähemalt paha inimene, et palgad on maksmata ja lapsed on näljas.Täna olen ma küll teadlikult niimoodi teinud, et meil ei ole plaanis pankrotti minna (muigab). Ma ei oskagi öelda, see on nagu …kõige suuremad vead, mis tehakse, on see, et kui nähakse raha, tuleb see raha kohe panna endasse: käekellad, Lexused. Ja mõne aja pärast, kui korraks tuleb mingi jõks sisse, on kohe kõik asjad läinud. See ei ole meie teema. Me ei laena end lõhki, me ei kasuta pankade raha. Kõik, mida teeme, teeme oma rahaga. Kui kaotame, kaotame oma raha. Kui sa kaotad panga raha, siis Sa kaotad ka kõik muu.Väga palju, mis me teenime, kasutame ära ettevõtte arenguks ja selleks, et saada hakkama ka halbadel aegadel. See ei ole ainult reservkapital, seal on ka väga palju muid asju.

Ehk siis head ajad teid ei uinuta ega mugavustsooni ei aja?

Kõige suurem viga, mida tehakse, on see, et kui korraks saavutad edu, põletatakse see edu ka  kohe ära. Mida tegelikult ostetakse? Sisemisele tühjusele ostetakse rõõmu. Kui seda rõõmu ka ei saa, siis tõmmatakse pulber ka ninna. Puudub visioon, nägemus, eesmärk.

Juhtimispsühholoogias räägitakse, et inimesi juhitakse läbi edu saavutamise. See on nagu narkootikum.  Jah, ma mõistan, mida nad räägivad, aga võib olla on see rohkem noorjuhtide või 90ndate alguse värk. Usun, et kes on eluküpsemad, need hindavad ka stabiilsust ja tulevikku. Kas 1 euro on taskus iga päev või 10 eurot kohe täna?

Lõppkokkuvõttes on seesugune elustiil hästi väsitav. Meenutab hästi ainult kevades elamist. Ma jah usun, et paljud loodusseadused on ette ennustatavad samamoodi nagu seda on kevad-suvi-sügis-talv vaheldumine. Kui Sa ikka kevadel pole kartulit maha pannud, siis on ette ennustatav, et sügisel pole Sul ka seda kartulit, mida üles võtta.

Kas Sa võtad kevadel selle hetke, et Sa paned midagi maha, siis suvel ei saa veel väga aru, kas ja kui hästi Sa midagi tegid. Lõpuks oled sügises, vaatad oma kevade ja suve tööd, vastavalt sellele, mis oli Su töö kevadel ja suvel, on Su saak sügisel ja talvel salv kartulit täis.
Ning Sa teed tegelikult juba plaane järgmiseks aastaks. Me käime enda ettevõttes neid aastaaegu pidevalt läbi. Kui talv on käes, olgu siis kriisi mõttes või mis iganes, teeme meie juba plaane uueks kevadeks ja valmistume külviks.

Alati saab ka naabrimehega pooleks teha, aga kui Sa ikka midagi ei tee, siis Sa ka midagi ei saa. Inimesed, kes elavad, näpud püsti ainult kevades ja muudkui teevad kokkuleppeid, mida nad täita ei suuda, vaatavad lühikest perspektiivi, mis kaua ei kanna. 
Kuidas te aitate uuel inimesel enda meeskonda sisse elada?Meie töötajad saavad endale fantastilise tiimi. Meeskonnatunde, et ta on osa meist. Kindlasti on suvepäevad, ühised jõulud, pluss väiksemad koosviibimised. Üks töötaja, kes alles hiljaaegu tuli, ütles, et ta ei jõua ära naerda ega imestada, kui lahe kogu see seltskond on.
Uued inimesed, keda otsime, paneme projektijuhi otsesesse alluvusse. Plaanis on hakata tegema koolitusi, kuidas olla juht-kolleeg. Mentorite koolitamine. Õpetada juhiks. Koostöö abilistega ongi see, mis loob täisväärtusliku tulemuse ning samas on nad ka mentorid.
Koos partneritega on meid kokku pea 50 inimest, kellest Eestis on paarkümmend, ülejäänud on Ukrainas ja Lätis.  Nendega on meil omaette kokkulepped, kuid ühine eesmärk.

Mis eristab teie poolt pakutavat tööjõurendi teenust, seda just renditava inimese seisukohast?

Eks kogu see rendi teema on justkui ainult jäämäe tipp, mis välja  paistab, aga me teeme seda omamoodi. Meil on oma visioon. See on see, mida ja kuidas meie tahame teha.
Eks kõige raskem ongi alati alguses see tee sisselükkamise protsess. Kindlasti ei olnud see lihtne. Samas olen ma alati öelnud seda, et kui miski on keeruline, siis see on väga hea, kuna järelikult on seda raske jäljendada. Ning teisalt, kui see oleks lihtne, oleks seda ilmselt juba ammu tehtud.Mida aeg edasi, seda keerulisem on midagi alustada. Väga raske on mingi uue asjaga välja tulla. Meie hästi range põhimõte on see, et kõik on ametlik ning lisaks panustame üha rohkem kogu sellesse hostimise protsessi.

Milles see üha rohkem panustamine väljendub?

Projektijuht, keda on keeruline välja koolitada, sest see võtab väga kaua aega, hoolitseb selle eest, et kliendisuhe korras oleks, kuid tähelepanu vajab ka personal. See on ka põhjus, miks oleme praegu kogu oma ettevõtte struktuuri pisut muutmas ning palkame projektijuhtide abisid, kelle ülesandeks saab see, et inimene, kes siia Eestisse on jõudnud, ei tunneks end malelauale unustatud etturi nupuna. Selle uue inimese ülesanne on kuulata ja olemas olla ehk siis hetkel toimub meil täiesti uue tugisüsteemi loomine.

Sest lõpptulemusena on need väikesed asjad, mille abil saab palju muuta, kuid meie poolt on vaja seda tuge ja info liigutamist. Kasvõi see näide, et paljudes korterites, mis me enda käsutusse saame, ei ole kardinaid. Ma usun, et kõik asjad on omavahel seotud ning usun, et lisaks sellele, et inimesel on võimalus eneseteostuseks, on sama oluline ka see, et ta oleks hästi välja puhanud ja tunneks end hästi, et päike ei paistaks hommikul vara silma, kuna kardinaid pole ees või et mingi rott ei jookseks mööda põrandat ringi.

Meie põhimõte on, et iga inimene peab tundma end inimesena, nii et lisaks regulaarsele ja kindlale tööle anname talle ka korraliku elamispinna, kus kõik eluks vajalik olemas.

Sellega seoses ongi üks asi, mis on vaja kindlasti ära mainida. See on see, et paljud lätlased, kes on algselt Eestist ära läinud, kas siis Inglismaale või Hollandisse, hakkavad hiljem helistama ning soovivad tagasi. Alguses joostakse suurema palga järel minema, aga kui nad hiljem seal kohapeal liitma-lahutama ja rahakotti vaatama hakkavad, saavad nad aru, et see suurem raha kaob elamiskulude ja kõige muu peale ära ning lisaks on ka kodu oluliselt kaugemal. Eestis on elukoht ning kindel töö garanteeritud ning lisaks saavad nad kiiresti ja mugavalt kodus käia.

Rainer iseloomustas Sind kui kannatlikku, tasakaalukat ja ülimalt sihikindlat inimest, kust need omadused tulevad ja mida Sul ära teha on võimaldanud? 

See tuleb kõik ilmselt ikkagi sellest, et noh, ma ju tean, et see on võimalik ning seepärast me seda ju teemegi, et seda varem tehtud pole.
Ma mäletan väga hästi, kui alustasime ja tahtsin Lätist keevitajaid vahendama hakata. Minu käest küsiti: “Miks Sa seda teha tahad? Keegi teine ju ei tee seda!” ​

Minu vastus oli lihtne: “Ma just seepärast tahangi asju teha, et mitte keegi teine neid ei tee!” 

Tänaseks, aastaid hiljem, on neid ettevõtteid, kes pakuvad sarnast või sama teenust, hästi palju. Meid eristab ja powerit annab aastate pikkune kogemus ning läbi proovitud ja läbi käidud olukorrad. Lisaks oleme mitmes mõttes justkui esimesed teenäitajad, sest kui me Politsei- ja Piirivalveametis neid asju ajama hakkasime, oli nende uskumatus ja arusaamatus suur, kuna seda ei olnud keegi varem teinud.

​Me teadsime, et peab saama, kuna ükski seadus seda ei keela. “Ei, see pole võimalik, sest meil pole sellist ankeeti!” oli algne vastus, mis õnneks ajapikku muutus, sest jah, praeguseks on see tee, mida mööda ka teistel hea tulla, meie poolt sisse lükatud.


Küsis, kuulas ja kirjutas: Kristi Märk
Fotod: erakogu, www.hansavest.comÄripäev ja Kadi Märk​© Kogu siinse postituse sisule kehtivad autorikaitseõigused ning selle intervjuu kasutamine mistahes muus kontekstis on lubatud vaid Sotsiaalsed Arhitektid OÜ ja Hansavest Rental OÜ loal