Hansavest

Kuigi paljude Eesti inimeste hirmuks on, et odava palga- ga võõrtööjõud võtab meilt töö käest, ei maksa seda karta, kinnitab tööjõurendifirma Hansavest Rental OÜ tegevjuht Janek Sirg. Tema sõnul aitavad võõrtöölised ja robotid hoopis meie majanduse arengule kaasa, täites muidu tühjaks jäävad ametikohad.

„Võõrtööjõu kaasamine meie tööstus- ja tootmisettevõtete poolt ei kanna endas mingit varjatud eesmärki Eesti inimeste käest tööd ära võtta. Olukord on sarnane 2000. aastate Soomega, kui eestlased sinna üle lahe tööle läksid – ka tollal arvati Soomes, et odava tööjõu tõttu ei jää neile endile enam tööd. Tegelikkuses aitab aga võõrtööjõud hetkel Eestis ära teha need tööd, mis muidu tegemata jääksid ning meie ettevõtete arengut takistaksid,”

selgitab Sirg.

Majanduse arengut võib tema sõnul võrrelda kodu ehitamise ja renoveerimisega – nii kui töödega on jõutud teatud punkti, peab hakkama juba kuskilt otsast jälle remondiga peale, sest inimestel on pidev vajadus muuta oma kodu mugavamaks ja paremaks. Samuti ei lõppe kunagi majanduse areng: me ei taha elada 10–20 aasta taguses ajas, vaid tahame saada paremaks ja saavutada uusi sihte. Seejuures on muide väga oluline, kas eesmärkideni jõutakse 5 või 20 aastaga.

„Palju räägitakse tänapäeval võõrtööjõu kõrval ka automaatliinidest ja robotitest, kuid ka ei nende pärast ei maksa muretseda: tööstuses säilib alati inimfaktori osakaal, sest kõiki etappe ei saa iialgi robotitega asendada. Need spetsiifilised tööd, mida inimeed on seni teinud, teevad ja jäävadki tegema, ei kao. Hoopis vastupidi: mida paremini läheb riigil, seda suurem on tööjõuvajadus. Autokuningas Henry Ford ütles samuti, kui inimesed kartsid kaotada oma töö automaatliinidele, et mida rohkem areneme, seda rohkem on vaja töötajaid,” kõneleb Sirg.

Ükski ettevõte ei saa edukaks üleöö

Ettevõte ei saa saada edukaks üleöö, vaid tulemusteni jõudmiseks on vaja teha tööd ja areneda. „Sarnaselt nagu inimene läheb esimesse klassi, areneb ja õpib ning lõpetab järk-järgult klasse, peab arenema ka ettevõte ning majandus. Jättes mitu klassi vahele ja hüpates niiöelda kohe kõrgkooli, leitakse end ühel hetkel tupikust,” selgitab Sirg ja lisab, et see tähendab, et ettevõte peab andma oma töötajatele võimaluse areneda. „Eesti majanduse arengu seisukohalt on muidugi oluline, et arenemisvõimalus antakse meie enda inimestele, mitte aga ei pakuta häid töökohti võõrastele. Arenemine töökohal tähendab aga enamasti ka suuremat palka ning see võib saada komistuskiviks, kus Eesti inimene tahaks edutades saada rohkem palka, kui ettevõte maksta suudab. Samas aga samal tasemel välismaa spetsialist võib olla rõõmuga nõus saama meie inimese ärapõlatud töötasu.”

Hansavest Rental on koostööpartner, kes aitab ettevõtetel kasvada ning vähendab alalise ja ajutise tööjõurendi pakkumise kaudu ettevõtlusriske. Ettevõte vahendab enamasti Lätist, Ukrainast ja Valgevenest pärit tööjõudu metalliettevõtetesse, samuti liini- ja oskus-, lao- ja logistikatööjõudu teistesse sektoritesse.

„Kui ettevõte Eestist endale töötajaid ei leia, saame teda kindlasti aidata. Meil on piisavalt kogemusi, positiivseid referentse ning oleme loonud ka enda koolituskeskuse võõrtööjõu väljaõppeks. Kuna erinevast kultuuriruumist inimestel on teinekord raskusi teineteisest arusaamisega, oleme ka niiöelda tõlgiks tööandja ja töötaja vahel, et pakkuda võõrsilt tulnud töötajatele turvatunnet ja ettevõtjale südamest panustavat töötajat. Päeva lõpuks on kõigi kolme osapoole soov, et kvaliteetne toodang läheks välja õigel ajal ning see on võimalik vaid siis, kui kõik probleemid lahendatakse juba eos. Seega on meie töö garanteerida, et töötaja jõuab õigeaegselt tööle, temaga on sõlmitud vettpidav leping ja kokku lepitud konkreetne graafik, distsipliin on korras, tal on oskused oma tööd teha, ta tahab olla Eestis ja panustada oma tööandja tulemustesse,” loetleb Sirg.

Võõrtööjõu väljaõpe on tööjõurendifirma kanda

Hansavest Rental erineb oma konkurentidest mitmeti, kuid kõige olulisem vahe seisneb selles, et ettevõttel on olemas enda koolituskeskused, kus Eestisse tööle tulijaid esmalt koolitatakse. „Ukrainast ja Valgevenest pärit töötaja ei ole enamasti võimeline kohe Euroopa standardite järgi töötama,” tõdeb ettevõtte tegevjuht. „Nad on õppinud töötama Vene standardi järgi, sest nad on seni enamasti teinud tooteid Venemaale. Selleks olemegi loonud koolituskeskuse, kes teeme neile selgeks standardite erinevused ja koolitame neid olema sobivad töötajad vastavalt Euroopa Liidu standarditele.”

Koolituskeskused on Hansavest Rentalil olemas nii Ukrainas kui ka Eestis, lisaks vahendatakse tööjõurenti Lätti ja Soome. „Soome on põnev, intelligentse ja kinnise klientuuriga turg. Ka Eesti on muutunud muide sinna suunas, et kui 20 aastat tagasi oli põhirõhk odaval teenusel, siis täna peavad hind ja kvaliteet olema tasakaalus. Lisaks on mõlemale turule oluline turvalisus; keegi ei hüppa lepingulisse suhtesse tundmatuga, vaid pigem ollakse ettevaatlikud ja uuritakse tausta.”

Läti tööstust iseloomustab täna samuti kiire areng: nad investeerivad tehnoloogiasse ja kvaliteeti, arendavad oma tooteid ja teenuseid aktiivselt ning on eestlastele kannale astumas. Sirgi sõnul on Eesti konkurentsieeliseks sisuliselt veel vaid meie positiivne kuvand varasemast ajast ning peame olema valmis kõvasti tööd tegema, et lõunanaabrid meist ette ei läheks. „Peame kasvama, mahtusid kasvatama ning kiiremini. Ja meie saame Eesti ettevõtteid ning majandust selles aidata.”


Arikkel ilmus 25.10. 18 ajalehes Äripäev ning 01.11.18 ajakirjas Personalipraktik